Ühes nädalas tekib eestlaste kohta umbes üks kilo papp- ja paberpakendijäätmeid, millest me kõike oma silmaga ei näegi, sest suurem osa papp- ja paberpakendist eemaldatakse juba kaubanduses. Siiski jõuab ka sellest jäätmeliigist suur osa meie kodudesse ja vajab äraandmiseks korrektset konteinerit ja taaskasutuse mahu suurendamisele aitaks kaasa see, kui inimesed konteinerisse näiteks raamatuid ja ajakirju ei paneks. „Jälg“ võtab kogu papppakendi eluringi luubi alla: uurime, kust see tuleb ja kuhu ta lõpuks välja jõuab. Teele jääb suure kaubandusketi kauba vastuvõtu- ja väljastuse ala, Eesti moodsaim laokompleks, läbimõeldud logistika, papp- ja paberpakendi sorteerimisliin Maardus ja Eesti vanim tööstusettevõte, Räpina paberivabrik, mis täna vanast papppakendist maailmatasemel uusi tooteid teeb.

Pärnumaal tegutseb ettevõte, kes oma efektiivse tehnilise lahendusega on muutmas kändude eemaldamise praktikaid üle maailma. Kännupuuritootja Dipperfox avab „Jälje“ saatele oma tootmise ja laseb Heidi Hanso võimsaid puure testima. Patenteeritud tehnoloogia on teinud kändude eemaldamise nii kiiremaks, ohutumaks kui loodussõbralikumaks, kuid koos Eesti metsateadlastega otsitakse kändude puurimise tehnoloogia näol ka lahendust männi- ja kuusemetsi kahjustavate seente ja putukate vastu.